J-KÁAMBESAJ
PÁALIL
¡In Yum!
U ti'a'al a káansken, ma'a' k'a'abet
a núuxítaj.
íichil u ché'ej in ajkáambal,
tíi táakánech.
Wa ba'ax ku yáayakuntik in óolal,
wa ku láakinten in puk'síikal
turnen k'i'ixo'ob
letí,
yéetel a miáats'il
ku chukik in núumyaj yéetel u
xíik'nal u k'a'at chí'io'ob.
Ba'ale', letí ku bíisik in núumya,
te tu'ux ku bin ba'axal.
Ti'e tu'ux ku ba'xalo'ob,
íichil u nak jump'éel úuchben
tuliz núukul ku kóochatik,
yáanal u ok, íichil u ok,
ku máansik, ku máansik,
u ti'a'al u xet'ik, u ti'a'al u xíixiltik,
íichil u taj yáawatilo'ob, íichil
u taj kí kímak u yóolob,
in núumyao'ob,
ku lúubul, ku k'aalaj,
ichil k'áanil tu'ux ok'sa'aj, u núukul
u ba'axal.
¡In Yum!
U ti'a'al a káansken, ma'a' k'a'abet
a núuxítaj.
íichil u ché'ej in ajkáambal,
tíi táakánech.
|
|
J-KÁAMBESAJ
PÁALIL
¡Señor!
No necesitas ser adulto para enseñar.
Oculto en la sutil sonrisa de mi alumno, estás
tú.
Si
algo me aflije,
si mi corazón recibe la visita de los
abrojos,
él,
provisto de tu sabiduría,
atrapa mis cuitas con el aleteo de sus preguntas.
Y
se las lleva al patio de los juegos.
Y ahí,
recluidas en el vientre de un viejo balón,
de pie en pie,
de pase en pase,
hecha trizas por el griterío y la ovación
convulsa,
mis cuitas,
sucumben aprisionadas en las redes de la portería.
¡Señor!
No necesitas ser adulto para enseñar.
Oculto en la sutil sonrisa de mi alumno, estás
tú.
|